La Araucanía / Pueblos originarios PUBLICADO EL 07 JULIO, 2017 Txokiñ azmogen Araukania amuley tañi entual koneltun mapuzugun mew weke kim mapuzuguyelu

Tati koneltun mapuzugun mew fey müley tañi entugeam ti re mapuzugun, fey tati komuna konkülelu tüfachi elzugun witxañpüramtun mapuzugun mew: Kurarewe, Melipewko, Kunko, Temuko, Viktoria, Kollipulli ka Angol, fey tañi pepilpepiltual tañi zugun egün kimfilu ti fillke klase mew.

Feytichi komuna kunko mew txawuigün zoy pura mari che tañi konal ti koneltun mapuzugun mew feyti mülenmew ti elzugun witxañpüramtun mapuzugun mew nielu ti mapuchekeche txokiñ mülelu ti txokiñ azmogen. Feyta epugeli, tañi meligeam, entuyegealu kunio püle, ka kulio ka akosto küyen, feytachi elzugun entugealu reqle komuna mew Arukania küñel mapu mew: Kurarewe, Melipewko, Kunko, Temuko, Viktoria, Kollipulli ka Anqol.

Tüfachi koneltun mew akuy ta pu chillkatufe müleyelu Kollipulli ka Melipewko, feyegün ta akuigün ti txawülwe che mew San Pablo Kunko mülelu, fey tañi konpayal ti koneltun mapuzugun mew küla antü mew tañi newenmayal ñi zew püchiken kimel chi mapuzugun, fey tañi pepi femalegün feyta entugey ta klase, fillke küzawkantun mapuzugun mew, ka mapucheke awkantun, ka feyta mapuzugulkütenegeyegün.

Tati koneltun mapuzugun mew fey müley tañi entugeam ti re mapuzugun, fey tati pu chillkatufe müleyelu ti  komuna konkülelu tüfachi elzugun witxañpüramtun mapuzugun mew, fey tañi pepi amulamultuael ñi kimel chi mapuzugun egün, abril küyen mew llitukeluyegün, fey tañi pepi zugukantual egün ti pu chillkatufe müleyepalu ti koneltun mew feytachi pu antü mew.

Küme femgentugel

 Luis Penchuleo, wünelelu ti mapuchekeche txokiñ mülelu ti txokiñ azmogen “feyta femgentugenmew tüfachi koneltun llitukefilu kunio küyen mew iñchiñ, feyta küme txipalu txokifiyiñ, fey tañi akun epe kom pu chillkatufe mew konkülelu tüfachi fillke kursu mew, kom feyegün ta puwküli küla pataka kechu mari che”.

“Tüfachi  elzugun witxñapüramtun mapuzugun mew feyta müley ñi entugeal ti pu weke kim mapuzuguyetualu, femechimu feyta rupale epu txipantu tañi konküleal ti kursu mew feyta ragiñ puwaigün ñi chumte kimel mapuzugun, fey mew ta fey tati pu konkülelu tüfachi kursu mew feyta fentepun rüf küpa kimlu mapuzugun. Ka fey müli ñi feipial, fey tati chuchi zoy kimürpulu mapuzugun küla txipantu rupale, feyeygün ta pepi kompañtugeaigün kizuke tañi zoy küme kimeltegeyealegün ti mapuzugun ka femechimew tañi zoy küme pepiluwalegün ta mapuzugun mew”, feypi ta Penchuleo.

Küme leqmanielu ti küzaw

 Alejandra Malian, wünelkülelu ti witxañpüramtun mapuzugun mew Kollipulli Komuna mew, feyta feypi “kiñeke gütxam feyta entuneyekeiñ chaf pu mapuchewen txokiñeluwküleyelu iñchiñ tüfachi komuna mew, fey tañi zumpienieyefel ti witxañpüramtun mapuzugun mew. Ka fütxa kuifi taiñ ügümniekel tüfachi zugu ñi chew ñi konafel ka fey taiñ pu che pepi günezuamafel, fey mew ta felealu tüfachi elzugun mew txokifiyiñ. Tüfachi küzaw mew epe fill zugu kimpaiñ, ayiwkülen amutuaiñ, ayinieiñ taiñ zoy kimal mapuzugun ka mañümniefiyiñ ta CNCA tañi tukumen mew Kollipulli komuna mew tufachi elzugun. Nieiñ reqle mari kechu che ti kursu mew ka fey rakizuamkülefuiñ tañi kimürpuafel mapuzugun ”

Tati konkülelu Kollipulli Raúl Paillaleo, feypi “rume kümey ta pewün chaf pu peñiwen ka lamgenwen fillke püle mapu tuwyelu tüfachi Wallmapu. Mañümfalküley ti pu che amul-lu tüfachi küzaw ka taiñ pepi inanmew tüfachi mapuzugun ñi rüpü tañi kim mapuzugual ka gümitutual mapuzugun ñi fill kimün”.

Maria Jose Melillan ñi rakizuam mew, wünelelu ti txokiñkeche Melipewko municipalida mew, fey tukulpay “feychi komuna mew küpay mari epu che. Kom feyegün rüke we tañi konün famekechi zugu mew ka feyta rume ayifali ñi chumechi ñi txokifielegün tüfachi küzaw, rume feyetuyey ti pu che ka komegün txür femechi pepiluwigün. Tati koneltun feyta re tukulpagey ka re zugufemi ta che femechimu rume üpewküley ti pu chillkatufe ”.

Feywüla kay ti Hector Maliqueo, kimelkelu mapuzugun, feyta feypi “tüfachi zugu ta, koneltun mapuzugun, rume küme txipalu txokifiñ, feyta rume ayigey tüfachi küzaw, ka zoy pefalgetuy taiñ zugun, feyta rakizuam ta entuniegetuy. Fantepu kelluntukunieñmew tati wigka ñi txokiñkeche welu ta müley ta ka iñchiñ kizutu pu mapuche ñi günezuamal ka femechi kizutu pepiluwal ñi chumechi ñi wenuntutal taiñ zugun. Ayiwkülen, rume küme zugu ta tüfa”.

Kake küñel mapu mew

 Rupachi txipantu mew, ti CNCA zew llitulkey tüfachi wegeytufalchi küzaw tati koneltun  mapuzugun mew, feyta fentepun ayigey kake küñelke mapu mew ka ayigün ñi kimpayafiel tüfachi küzaw. Femechimu ti pu wüneleyelu feytiyechi txokiñkeche CNCA mew, mülelu Maule küpay ti wünelumugechi koneltun mew, ka kagelu koneltun mew küpay ti pu O´Higgins mew müleyelu, feyegün akuigün pu kimlu mapuzugun mew egün. Juana Pailahueque Rankawa tüwkunuy, feyta kimeltuchefe, ka fey feypi “rume azi ti küzaw, amutuan meñoletuy ñi piwke ayiwün mew, fantepu tañi zoy kimtun kuifi mew, feyta ka kimeltutuafiñ tañi pu chillkatufe”.

Feyti wünelumukunugechi koneltun mew newepüchichumül, konigün pataka che, feyta küpalu ti komuna Anqol mew ka Temuko. Feyta meli koneltun entugealu, feyta müley ñi femgeal ti reqle komuna mew konkülelu ti elzugun witxañpüramtun mapuzugun mew. Petu müley ñi entugeal ti küla ka meli amulechi koneltun mew, feyta entugeyealu kulio ka akosto küyen, fey tati meli koneltun mew feyta zoy küla pataka che puway pinegey.

Famechi mew feytachi wenuntutun mapuzugun mew amulniegey ti txokiñkeche mew konkülelu ti CNCA Araukania mew, feyta ayiniey ti entual weke kim mapuzugutulu, fey tati witxañpüramtun mapuzugun ñi zuamgey.